Subtiitrid on tavainimese jaoks üks igapäevasemaid tõlketekstide liike. Ning filmidest ja teleseriaalidest silma-kõrva jäänud tõlkeapsudest on saanud populaarne teema seltskonnavestlustes ja foorumites, kus kriitikud-kõiketeadjad ei väsi imestamast, kui rumal mõni tõlkija ikka võib olla.
Mis seal salata, praaki tuleb ette ka tõlkijatel. Samas on subtiitrite tõlkimine vägagi keeruline töö, nii sisuliselt kui tehniliselt. Näiteks võib ka kõige argisemas seriaalis ette tulla stseene, mille adekvaatne tõlkimine nõuab põhjalikke erialateadmisi (meditsiin, kriminalistika jne). Samuti esineb filmidialoogides sageli rahvapäraseid või kujundlikke ütlusi, slängi, vihjelisi vm kitsalt kultuurispetsiifilisi väljendeid, mida suudab täpselt tõlkida vaid antud kultuuriruumi või subkultuuri põhjalikult tundev inimene.
Tehnilises mõttes on tõlkija jaoks kõige etem variant, kus algmaterjaliks on nii film ise kui korrektne käsikiri (subtiitrifail), kuid aeg-ajalt tuleb ette, et filmi tuleb tõlkida ainult kuulmise järgi. Või siis peab tõlkija oma töö tegema ainult subtiitrifaili põhjal, filmi ennast nägemata. Nii ühel kui teisel juhul on teatud „möödatõlkimised“ ka hea tõlkija puhul praktiliselt vältimatud.
Väga oluline moment (ja peavalu tõlkijale) on subtiitrite mahutamine ettenähtud limiiti nii, et kõik oluline saaks öeldud. Siin kehtib kaks olulist piirangut: ruumi- ja ajapiirang. Ruumipiirang määrab, mitu rida ja mitu tähemärki korraga ekraanile mahub. Ridu on tavaliselt kaks, tähemärkide arv reas võib varieeruda, näiteks vahemikus 30-60. Ajapiirang määrab, kui mitu sekundit üks subtiiter saab ekraanil olla. Järelikult on subtiitris olev kirjalik tekst enamasti vastava suulise teksti lühendatud kokkuvõte.
Peale selle peab subtiitrite tõlkija valdama spetsiaalseid arvutiprogramme. Korraliku algmaterjali puudumisel on väga töömahukas subtiitrite ajastamine ehk ajakoodide paikapanek, mis võib võtta kordades rohkem aega kui tõlkimine ise, lisatööd tekitab ka failide konverteerimine ühest formaadist teise.
Unicom Tõlkebüroo pakub oma klientidele filmide jm audiovisuaalse materjali (reklaamklipid, koolitusvideod jms) tõlkimist ja subtitreerimist. Enne tõlkima hakkamist tuleb välja selgitada ja kokku leppida tehnilised lahendused: mis formaadis on originaalmaterjal, mis failivormingus klient tõlgitud teksti soovib, mis formaadis peaks olema lõpptulemus jne. Samuti tuleb kokku leppida subtiitrite maht (ruumi- ja ajapiirang).
Meilt saab tellida ka filmide vm audiovisuaalse materjali audiotõlkeid ehk pealelugemist või dubleerimist.
Pealelugemine (voice-over) tähendab tõlke või kommentaaride pearääkimist filmile/videole nii, et originaalhääled jäävad vaikselt, aga äratuntavalt taustale. Pealelugejaks on reeglina üks näitleja/diktor.
Dubleerimine on keerulisem ja kallim audiotõlge, kus näitlejate või kommenteerijate räägitud tekst asendatakse täielikult teises keeles räägitud tekstiga. Dubleerijaid on reeglina mitu (vähemalt eraldi nais- ja meeshääl) ning dubleerimine eeldab lisaks keele perfektsele valdamisele tegijatelt ka head näitlejameisterlikkust.